Taaskord seadsime oma sammud Exit Roomi, kuid seekord vastavatud „Asutusse“ Tatari tänaval. Asutuses võttis meid vastu valges kitlis kena ja naerusuine teenindaja. Kui sa oled kunagi hullumajja või haiglasse sattunud (paar korda aastas ikka juhtub), siis tunned ennast seal väga koduselt. Toad ja sisustus on seal väga tõetruud. Eriti tõetruu oli tubadesse viiv kõle koridor, kus tekkis tunne, et olengi ära eksinud kuskile haiglasse. Sellisesse, mida ainult kvaliteet-õudukatest näha saab. Üks hetk tabasingi end mõtlemas filmile The Orphan. Ooteala on see-eest, aga kõike muud kui hirmutav. Väga hubane ja mugav, mis on varustatud baariga. Hea koht julguse kogumiseks, kus saab võtta õlle või hiljem naise rahustamiseks teed tellida.
Olles tutvunud reeglitega, juhatati meid Protseduuride tuppa. Kuna Dr Insane pidi erandkorras ära käima ja tal jäi operatsioon pooleli, oli eesmärk võimalikult kiiresti lõpetada poolelijäänud ajusiirdamine, sest kauem kui tund, ei oleks patsient elanud. Tuba pakub piisavalt närvikõdi ja head huumorit, mis ei tohiks kedagi külmaks jätta. Kahjuks ei saa me rohkem toa sisust rääkida, peate ise järgi proovima (kui julgete).
Seekord oli meil kaasas kaks sõltumatut eksperti Asko ja Allan, siinkohal tookski välja nende kommentaarid.
Allan: Exit Room oli väga lahe. Ülesanded olid täpselt paraja keerukusega – nende lahendamisel ei tekkinud lootusetuse tunnet. Ruumi ülesehitus ja stoori oli väga hästi läbimõeldud. Kuna mina olen suur õudusfilmide fänn, siis oleksin lisanud taustaks heliefekte, aga eks iga inimese närvid ja hirmu-taluvus on erinev, seega ei saakski tuba väga õudseks teha. Kindel pluss on see, et enne ja pärast ruumis käimist on võimalus ennast kosutava joogiga värskendada
Asko: Sai jälle veedetud adrenaliinirohke tunnike Exit Roomis. Enne Protseduuride tuppa sisenemist tuleb läbi minna kõledast haigla koridorist mille lõpus seisab ratastool, juba see äratab seiklusärevust järgnevaks mänguks. Mäng oli väga põnev. Protseduuride tuba oli väga reaalne, kiitused sisekujundajale. Palju oleks juurde andnud, kui patsient oleks vahepeal ka liigutanud (närvidest :D). Kui mäng on läbi, siis saab sõpradega hubases ooteruumis õlle taga ärevaid hetki meenutada. Kokkuvõttes oli lahe elamus.
Kui soovid meeskonnatöö proovile panna, siis see on just õige koht vaatamaks kellel närv esimesena katkeb ja kes on nõrgim lüli. Lisaks põgenemistubadele saab tellida ürituse tarbeks head paremat süüa ja juua. Samal ajal, kui teised põgenevad, saavad teised baaris mõnusasti jorutada ja pinksi mängida. Mis teeb asja eriti heaks on see, et uus koht mahutab hulganisti rohkem põgenikke – tervenisti 40 hinge!
Exit Roomist leiad närvikõdi pakkuvad põgenemistoad, kust on vaja välja saada tunni aja jooksul, lugege ka seda postitust.
Ooteala on mõnus hubane:
Head ja paremat saab baarist tellida:
Kõledust tekitav koridor mis tubadesse viib:
Sisutus on hästi läbimõeldud:
Üks huvitav jäädvustus:
Broneeri aadressil http://www.exitroom.ee
Vaata ka Exit Roomi FB lehekülge
