Kurat, see võib vägev tunne olla – leida seif, mille juured ulatuvad kaugesse minevikku. Kutt sai maja päranduseks oma vanavanematelt, kes kasutasid seda põhiliselt suvilana. Mehe vanaisa oli vana spordiäss ja eriliste tulirelvade koguja, vanaema kogus münte ja teisi antiikesemeid.
Tegelikult päris selle maja vanavanematelt tüübi isa. Vanavanemad surid aastal 1998. Tema isa lahkus meie seast aastal 2009. Tüüp oma naisega läks majja tegema müügieelset remonti ja siis nad selle seifi leidsidki.
Seif asus selle kapiukse taga:
Kapis, selle musta vaiba all:
Vaiba all oli betoonist põrand koos selle luugiga:
Õiget koodi ta kuskilt ei leidnudki, siis sai kutsud lukksepp:
Seif avatud!
Sees oli näiteks mündiraamatud, mille välimus oli küll niiskust saanud, kuid mündid hästi säilinud:
Raamatud olid erineva suurusega:
Väga palju mündikarpe, siin on umbes 1/3 seifi sisust:
Natuke oli ka sularaha, mis olid niiskust saanud, need saab pangas uute vastu vahetada:
Paljud mündid olid plastiktuubides, enamus kahjuks paberrullides:
Veel erinevaid mündikarpe:
Ja rulle:
Mitu tükki oli selliseid münte, tunduvad hõbedast:
Mõned hõbekangid:
Seifi põhjas, vanas tööriistkastis olid ehted: